Vahuveinid

Prantsusmaa ja kogu maailma vahuveinide hierarhia tipus asetseb „kuningate jook“ Champagne ehk šampanja. See kuulus traditsioonilisel meetodil tehtav jook pärineb Champagne-Ardenne departemangus lasuvatelt nõlvadelt, mis on suures osas kriidise aluspõhjaga. Väärikus ning peen mull saadakse pudelitesse nimekate majade ja väiketootjate keldrites Reims’i ja Épernay linnades, samuti ümbritsevates külakestes.

Meie pakume viie tipptootja šampanjasid:

  • Épernay’s asuv Pol Roger on alates 1848. aastast olnud Champagne-tootjate esirinnas ja kuulsust kogunud oma kompromissitu kvaliteedi ning kirgaste ja komplekssete maitsetega. Pol Roger on Briti kuningakoja ametlik esindus-šampanja.
  • Egly-Ouriet on Ambonnay külas paiknev väike grower ehk siis vaid omaenda viinaaedades küpsevatest marjadest šampanjat valmistav pisitootja. Üks kuulsamaid šampanjaeksperte, Tom Stevenson, on maja omanikku ja veinimeistrit Francis Egly’d nimetanud lausa kultusestaatuses olevaks Pinot Noir’ kasvatajaks ning šampanjameistriks.
  • Üks kuulsamaid Blanc de Blancs (vaid Chardonnay sordist valmivaid) šampanjasid tootvatest väikestest grower’itest on Mesnil-sur-Oger külas resideeruv Agrapart. Veinimeister Pascal Agrapart on üks terroir-põhiste šampanjade loomise ja orgaanilise veiniviljeluse suurimaid ikoone kogu piirkonnas.
  • Šampanjameister Xavier Gonet koos abikaasa Julie Médeville-ga, on alates 2000. aastast teinud Bisseuil külas suurepäraseid Gonet-Médeville šampanjasid. Xavier Gonet on pärit kuulsast Gonet dünastiast ning tema abikaasa on Sauternes mõisa Château Gilette pärijanna ja omanik. Vaatamata lühikesele ajaloole, on maja jõudnud absoluutsesse tippu ja nende veine võib leida kuulsate Michelin’i tähtedega pärjatud restoranidest üle kogu maailma.
  • Maalilises Verzenay külas asuv J.M. Labruyère šampanjamaja on üks noorimaid väikesi tipp-grower’eid kogu piirkonnas. 2012. aastal osteti 6 ha Grand Cru viinaaedu Verzenay ja Verzy külas ja hakati valmistama ülikuivi – Extra Brut ja Brut Nature – pikalt pudelis settel laagerduvaid šampanjasid. Tulemused on olnud väljapaistvad ja maja elegantsed ning peened šampanjad on vallutanud paljude veinikriitikute ja šampanjasõprade südamed.
  • Georges Vesselle oli üks esimesi grower'eid kogu Champagne's, kelle veinid üle Prantsusmaa ja ka mujal maailmas kuulsaks said. Täna valmistavad tema pojad Bruno ja Eric Bouzy külas suurepäraseid šampanjasid Pinot Noir ja Chardonnay marjasortidest. Kõik joogid kannavad Grand Cru staatust.

 

 

Lisaks šampanjale tehakse Prantsusmaa erinevates piirkondades ka muid traditsioonilise meetodi vahuveine. Meie portfellis on erinevad crémant’d ja ka maailma esimese mulliveini staatuses olev Blanquette de Limoux.

  • Kompleksne, ümar ning lopsakas Crémant de Limoux ja puuviljane ning värske Blanquette de Limoux pärinevad Languedoc’ist Limoux linna ümbrusest. Tootjaks on piirkonna tuntuim ja suurim tegija – Sieur d’Arques.
  • Mineraalne ja värske Crémant d’Alsace pärineb Ribeauvillé’ linnakese tipu – Domaine Louis Sipp – keldritest.

  • Elegantse ja üsna šampanjaliku stiiliga Crémant de Bourgogne valmib Burgundias. Värskemat ja elegantset stiili esindab Clotilde Davenne ning kreemisemat ja lopsakamat stiili Maison Trenel.
  • Ülimineraalse ja kuiva ning kerge stiiliga valge ning marjase ja täidlasema rosé Crémant du Jura valmistajaks on Arbois linnakese suurim ja tuntum nimi – Domaine Rolet.

 

VAHUVEINIDE VALMISTAMINE

Vahuvein on vein, mis on saadud viinamarjavirde esmasel või juba kääritatud vaikse veini (baasveini) teisesel alkoholikäärimisel ja mis sisaldab vabanevat süsihappegaasi.

Vahuveinide tootmisel toimub veini küllastamine CO2-ga. Selleks võib veini mehaaniliselt balloonist gaseerida, mille tulemusel saadakse odav säästuvahuvein. Parema kvaliteedi ja püsivama mulliga joogi saab viinamarjavirde või baasveini kääritamisel hermeetilistes anumates, mille käigus CO2-ga küllastumine on looduslike protsesside tulemus.

Hermeetilistelt kinnistes anumates kääritamiseks on kasutusel kaks meetodit:

  • Survemahutis ehk tankis kääritamine – on tuntud kui Charmat’ meetod, olles nime saanud selle leiutaja järgi. Viinamarjavirre või vaikne baasvein saab oma CO2 sisalduse hermeetilises mahutis (tank ehk autoklaav) toimuva kääritusprotsessi käigus. Tegemist on üsna kiire, produktiivse ja suhteliselt odava valmistamisprotsessiga. Nii toodetakse enamik populaarseid Itaalia vahuveine (Prosecco, Asti jne) ning Saksa Sekt’e aga samuti ka suurem osa kogu muu maailma vahuveinide toodangust.
  • Teisene kääritamine pudelis – tuntud ka kui klassikaline meetod või traditsiooniline meetod. Vaikne baasvein saab oma CO2 sisalduse hermeetiliselt suletud vahuveinipudelis sinna lisatud pärmi ja suhkru abil toimuva teisese kääritamise käigus. Selliselt valmistatud veinidele annab lisaväärikust kuude või lausa aastatepikkune laagerdumine pudelis pärmisettel (autolüüs). Tegemist on suurt aja- ja töömahtu nõudva ning üsna kalli valmistamisprotsessiga. Nii valmib Champagne ehk šampanja, Cava ja Crémant, aga ka paljud teised parima kvaliteediga vahuveinid üle kogu maailma.