Punased veinid

Prantsusmaa suured Bordeaux’ ja Burgundia punaveinid on maailmakuulsad. Tegelikkuses valmistatakse väga mitmeid punaseid veine suurest hulgast erinevatest viinamarjasortidest kõikides riigi veinipiirkondades. Ka meie tooteportfellis on esindatud suurepärane valik.

  • Kuna Bordeaux veinide turustamises valitseb negossiantide süsteem, siis ei ole ühelgi maaletoojal praktiliselt võimalust osta neid „veinide kuningaid“ otse tuntud tootjate käest. Seetõttu ei pruugi ka meie valikus olla pidevalt ühe ja sama tootja veine. Püüame alati hoida valikus tuntud Cru Classé mõisate veine Margaux, Saint-Estèphe, Saint-Julien ja Pauillac küladest, aga samuti häid palasid Pessac-Léognan, Saint-Émilion ja Pomerol aladelt.
  • „Veinide kuningannad“ ehk siis maailma parimad Pinot Noir marjasordist punaveinid valmivad Bourgogne piirkonna maalilistel nõlvadel kasvanud viinamarjadest. Meie sortimendis on suurepärased või lausa erakordsed Grand Cru ja Premier Cru või lihtsalt küla nimega tähistatud elegantsed ja komplekssed pikalt tammevaatides laagerdatud veinid. Meie tootjateks on piirkonna tipud Domaine Jacques Prieur, Olivier Leflaive ning isa-poega Michel Magnien ja Fréderic Magnien.
  • Burgundia lõunaosas asuval Beaujolais alal tehakse kergemalt joodavaid, aga ka väärikamaid ja täidlasemaid punaveine Gamay marjasordist. Parimad punaveinid tulevad Cru-küladest, millest meie portfellis on esindatud Morgon, Côte de Brouilly, Moulin-à-Vent ja Chiroubles. Tootjateks on kuulsad Domaine Labruyère ja Maison Trenel.
  • Languedoc-Roussillon on Prantsusmaa kõige lõunapoolsem ja soojem veiniregioon. Seal valmivad suures koguses jõulised ja täidlased punaveinid peamiselt Grenache Noir, Syrah, Mourvèdre ja Carignan marjasortidest. Meie valikus on parimate alampiirkondade punased veinid vägagi nimekatelt tootjatelt: Château Vieux Moulin Corbieres’st, Clos Bagatelle Saint-Chinian’st, Domaine Bertrand-Bergé Fitou’st jt. Samuti me pakume haruldast – vaid kahe tootja keldrites valmivat – Limoux punaveine Sieur d’Arques’lt.
  • Rhône Org on väga kuulus oma jõuliste, kuid samas elegantsete punaveinide poolest. Piirkonna põhjapoolses osas valmistatakse hinnatud sordiveine Syrah marjasordist selliste kuulsate nominatsioonidega, nagu Côte-Rotie, Hermitage, Saint-Joseph, Crozes-Hermitage ja Cornas. Ala lõunapoolses osas valmivad võimsad, lopsakad, pika tammevaadilaagerdusega legendaarsed GSM segust (Grenache-Syrah-Mourvèdre) veinid, nagu näiteks Châteauneuf-du-Pape, Gigondas, Vacqueyras, Rasteau, Lirac, Luberon jt. Meil on au esindada kogu maailmas tuntud kõrgete reitingutega tootjaid: Tardieu-Laurent, Domaine de la Janasse, Alain Jaume (Domaine Grand Veneur), Domaine Duclaux, Château la Canorgue, Château Sixtine jt.
  • Kuigi Provençe on eelkõige tuntud oma suurepäraste rosé-veinide poolest, tehakse piirkonnas ka väljapaistvaid jõulisi ja täidlasi ning pika arengupotentsiaaliga punaveine. On hea meel, et oleme suutnud oma tootevalikusse koondada suuri punaveine enamikult piirkonna ikoonistaatuses olevatelt mõisatelt. Château Vignelaure teeb Côteaux d’Aix-en-Provençe’s Cabernet Sauvignon ja Syrah marjadest elegantset ja 10+ aastase arengupotentsiaaliga veine. Château de Pibarnon on Bandol’i ilmselt nimekaim tootja ja tema Mourvèdre põhised täidlased ja elegantsed veinid on maailmakuulsad. Château Simone Palette’i 7 marja segud on ainsad piirkonna Grand Cru staatuses veinid. Château de Bellet on Nice linna territooriumil asuva Bellet apellatsiooni looja ja esindaja ning tema burgundialiku stiiliga punaveinid on haruldased ja erakordsed.
  • Riigi edelaosas asuv Sud Ouest regioon on kuulus kahe legendaarse punaveini poolest. Malbec’ist tehakse pika arengupotentsiaaliga tumedat ja siidist vene õigeusu kirikute peamist armulauaveini – Cahors. Tannat marjasordist valmib jõuline ja võimas Madiran. Meie valikus on need veinid sellistelt kuulsatelt tootjatelt, nagu Château du Cèdre, Château Montus, Château Bouscassè ja Château d’Aydie.

Punased veinid

 

PUNASTE VEINIDE VALMISTAMINE

Punaveini saamiseks pressitakse tumeda kestaga viinamarju kuni nad purunevad, ja seejärel pumbatakse mahl koos kestadega käärimismahutisse. Käärimise protsess on üsnagi soojades oludes (25–30 °C) ja samal ajal toimub ka matseratsioon, mille käigus ekstraheeruvad virdesse punased värvained, parkained ehk tanniinid ja ka mõned spetsiifilised aroomiained. Veini värvus ja maitse on seotud sellega, kui kaua kestakontakt kestab. Kergemate punaveinide puhul võib kestakontakt piirduda viie-kuue päevaga, samas kui jõuliste ja täidlaste punaveinide puhul kestab see üle kahe nädala. Viinamarjasordil on tähtis roll, sest mida tumedam ja paksukestalisem mari, seda rohkem on tanniine ja värvaineid. Oluline on ka kasvukliima, sest kuumuses küpsenud marjad on suuresti tumedamad ja parkainerikkamad.

Pärast sobiliku värvitooni ja maitse saavutamist pumbatakse vein ümber teise mahutisse laagerduma. Kestad koos neisse jäänud veiniga pressitakse eraldi. Nii saadakse nn pressivein, mis on tunduvalt tanniinsem. Tavaliselt hoitakse seda eraldi, et hiljem toimuva veinipartii kokkusegamise käigus oleks vajadusel võimalik parkainete tasakaalu reguleerida.

Paljud kvaliteetsed punaveinid laagerdatakse eri mõõtudes tammevaatides. Kergemaid veine võidakse arendada ka roostevabast terasest või betoonist anumates.