Rosé-veinide sünnimaa on Prantsusmaa kaguosas asuv Provençe. Seal tehakse tänaseni märkimisväärsel hulgal maailma parimaid roosasid nesteid. Need veinid on vägagi universaalsed. Nad sobivad suurepäraselt grillipeole, rannapiknikule, olles väga tunnustatud ka restoranide veinikaartidel ja soliidsetel õhtusöökidel. Põhiliselt Grenache Noir, Syrah ja Cinsault marjasortidest valmistatkse puuviljaseid, värskeid ja hea mineraalsusega õrn- või lõheroosasid veine. Meie valikus on muuhulgas 2 Provençe Cru Classé tootja – Domaine de la Croix ja Domaine Gavoty – suurepärased Côtes de Provençe tooted, aga ka täidlane ja jõulisem toidulaua-rosé Bandol’i ikooni Château de Pibarnon valikust. Alternatiiviks pakume marjast ja kergelt joodavat Domaine Uby Côtes de Gascogne rosé’d. Lisaks on pakkuda maailmakuulsat poolkuiva Rosé d’Anjou veini Loire Oru käsitöömeistrilt Domaine de la Petite Croix.
ROOSADE VEINIDE VALMISTAMINE
Punaveinist palju heledamad nested kannavad roosa (rosé) veini nime, kuid algfaasis on nende valmistamise tehnoloogiline skeem sarnane punaveini tootmisega. Pärast marjade purustamist viiakse läbi matseratsioon. Tänapäeval toimub see enamasti kohe pärast marjade purustamist sealsamas pneumaatilises pressis. Harvemini pumbatakse virre ja kestad matseratsioonimahutisse, kus jook omandab sobiliku värvi. Viimane metoodika on kasutusel jõulisemate ja tumedamate rosé-veinide valmistamisel. Kuna roosade veinide kääritamine toimub madalal temperatuuril (10–20°C) ja kestakontakti aeg on üsna lühike (3–36 tundi), algatatakse kääritamine enamasti alles pärast kestade eemaldamist. Edasine toimub valge veini valmistamisega üpris sarnaselt. Üldjuhul laagerdatakse roosad veinid roostevabast terasest anumates. Harvadel juhtudel kasutatakse tänini ka tammevaadilaagerdust.
