Vein on alkohoolne jook, mis on saadud viinamarjamahla kääritamise tulemusena. 99% maailmas valmistatavatest veinidest saadakse viinamarjasordi vitis vinifera marjade mahlast.Puuviljade, marjade, köögiviljade või muude taimede mahlast kääritatud jooke võib samuti nimetada veiniks, kuid selliste veinide nimes märgitakse alati ära toormaterjali olemus (näiteks: õunavein, sõstravein, võilillevein jne).
VEINI LIIGID
Klassikaliselt jagunevad veinid värvuse järgi kolmeks:
Valged veinid
Roosad ehk rosé-veinid
Punased veinid
Valgeid veine valmistatakse enamasti heledatest viinamarjadest, harva ka tumedakestalistest marjasortidest kiire pressimise teel.Rosé- ja punaseid veine valmistatakse tumedakestalistest viinamarjasortidest, siis saab vein oma värvuse marjakestade leotamise (matseratsioon) teel, mille käigus eralduvad kestadest virdesse värvained ja parkained ehk tanniinid.Roosade vahuveinide valmistamise puhul on sageli lubatud ka valge ja punase veini segamine.Veine võib liigitada ka nendes sisalduvate nn jääksuhkrute hulga järgi - kuivadeks, poolkuivadeks, poolmagusateks või magusateks ehk dessertveinideks.Lisaks võib veine jaotada süsihappegaasi rõhu järgi- vaikseteks (CO2 puudub), kihisevateks või vahuveinideks.
VEINIDE VALMISTAMINE
Veini valmistamise eelduseks on hästi välja küpsenud viinamarjad, mis sisaldavad palju suhkruid, aga ka happeid ja mineraalaineid. Kõikide nende komponentide piisav olemasolu tagab kvaliteetse ja kompleksse veini saamise.Veinide valmistamise protsess koosneb järgmistest etappidest:
Küpsete magusate marjade korje ja transport viinaaiast veinkotta.
Marjakobarate varretustamine, marjade sorteerimine, purustamine ja pressimine.
Fermentatsioon ehk kääritamine, mis toimub kas roostevabast terasest või betoonist mahutites, aga mõnikord ka tammetõrtes. Veinipärm „sööb“ virdes olevaid suhkruid ja toodab alkoholi ja süsihappegaasi. Mida rohkem on virdes suhkruid, seda alkohoolsemat veini on võimalik saada.
Laagerdamine ehk küpsetamine toimub samuti roostevabast terasest või betoonist mahutites. Väärikamate veinide puhul ka eri mõõtudes tammevaatides.
Stabiliseerimine ehk selitamine ja filtreerimine toimub enne veini pudeldamist. Peab olema tagatud, et vein oleks selge, puhas ja sademeta. Mõnikord filtreerimist ei teostata ja eriti punased veinid võivad seeläbi sisaldada pisut sadet.
Pudeldamine. Kui kõik ülaltoodud protsessid on läbitud, vein pudeldatakse, sildistatakse ja on müügikõlbulik. Mõnikord küpsetavad mõned tootjad oma väärikaid veine enne müükipaiskamist veidi veel veinikeldris ka pudeldatud kujul.
