Dessertveinid

Eri stiilides magusaid ehk dessertveine tehakse paljudes Prantsusmaa veinipiirkondades. Valmistatakse nii hiliskorje viinamarjadest valgeid, kui ka kangestatud magusaid valgeid, rosé- ja punaseid veine.

  • Alsace piirkonnas tehakse hiliskorje marjadest valgeid magusaid Vendanges Tardives ja ülimagusaid väärishallitusega nakatunud viinamarjadest Sélection de Grains Nobles dessertveine. Marjasortidest on kasutusel peamiselt Gewurtztraminer, Riesling, Pinot Gris ja vähemal määral ka Muscat Blanc à Petits Grains. Meie tootjad on Domaine Louis Sipp ja Domaine Ostertag.
  • Jura regioonis valmistatakse hiliskorje järel õlgedel rosinaiks kuivatatud viinamarjadest õleveini ehk Vin de Paille’d. See on roosa tooniga puuviljastest aroomidest ja maitsetest pakatav magus vein. Lisaks tehakse sealkandis ka liköörveini ehk mistelle’i – Macvin du Jura. Meie pakume Domaine Rolet dessertveine.
  • Loire Org on kuulus oma Chenin Blanc’ist valmistatud valgete dessertveinide poolest. Vouvray piirkonnas tehakse poolmagusaid (demi-sec) ja magusaid (moelleux) veine väärishallitusega nakatunud viinamarjadest. Meie valikus on Domaine Huet toodang. Lisaks tehakse magusaid veine Anjou alade väikestes külades, millest meie valikus on Bonnezeaux ja Côteaux du Layon.
  • Suurepärased hiliskorje väärishallitusega nakatunud Gros Manseng ja Petit Manseng marjasortidest tehtud veinid tulevad Sud Ouest’ist, täpsemalt Jurançon’ist. Domaine Cauhapé on selle piirkonna üks lipulaevadest ja maamärkidest. Lisaks teeb suurepärast valget hiliskorje veini – Pacherenc-du-Vic Bilh - ja ka punast kangestatud veini – Maydie – kuulus Château d’Aydie.
  • Bordeaux’s valmib Prantsusmaa dessertveinide kuningas – Sauternes, mille hellitusnimi on „d’Or Liquide“ ehk „vedel kuld“. Tegemist on väärishallitusega nakatunud hiliskorje viinamarjadest tehtud valge veiniga. Marjasortideks on Sémillon, Muscadelle ja Sauvignon Blanc. Meie pakume Château Gilette ja Château les Justices imelisi kuldseid nektareid.
  • Dessertveine leidub ka Champagne regioonis. Poolmagusat šampanjat – Pol Roger Demi-Sec – võib leida meie tootevalikust. Lisaks ka roosat magusat mistelle’i – Ratafia de Champagne – mida valmistab Pinot Noir ikoon Egly-Ouriet.
  • Roussillon on kangestatud magusate veinide sünnimaa ja ka täna võib sealt leida punaseid, valgeid ja pisut ka roosasid Vin Doux Naturel’e (VDN). On värske ja marjase iseloomuga veine, aga ka ülipikka säilitusiga omavaid oksüdeeritud veine. Valgeid VDN-e tehakse Muscat d’Alexandrie ja Muscat Blanc à Petits Grains sortidest nimetusega Muscat de Rivesaltes. Grenache Gris ja Maccabeu sortidest valmivad valged värske stiiliga või oksüdeeritud Rivesaltes, Maury ja Banyuls veinid. Grenache Noir on põhisordiks kõige kuulsamatele – punastele – marjastele või oksüdeeritud Maury ja Banyuls nestetele. Tootjateks on vaid tipusolevad – Mas Amiel, Coume del Mas, Mas Cristine ja Domaine du Mas Blanc.
  • Vähesel hulgal valmistatakse Vin Doux Naturel’e ka Rhône Orus. Valgeid dessertveine tehakse Muscat sortidest ja punast Grenache Noir’st. Meie valikus on Tardieu-Laurent ja Domaine de L’Ermitage veinid.

Dessertveinid