Prantsusmaal valmistatakse suurepäraseid valgeid veine kõikides erinevates veinipiirkondades. Sõltuvalt nende regioonide terroir’st (kliima, pinnase koostis ja reljeef) kasutatakse väga paljusid marjasorte ja valmivad väga erineva stiiliga nested.
- Alsace on piirkond, kus tehakse rohkelt sordiveine ehk siis ei segata kokku erinevate viinamarjasortide virdeid. Veinid on peamiselt värsked ja mineraalse iseloomuga, sobides pigem toidulauale, mitte niisama nautimiseks. Marjasortidest on põhilised Riesling, Pinot Gris, Pinot Blanc, Gewurtztraminer ja Muscat. Enamik veine on kuivad, kuid soojemate kasvuaastate viinamarjadest saadud veinid võivad teinekord olla ka poolkuivad. Tootjateks on Ribeauvillé linnakese tipptootja Domaine Louis Sipp ja Epfig’is paiknev biodünaamilise veiniviljeluse ikoon Domaine Ostertag.
- Bourgogne e Burgundia on suurte valgete veinide kodumaa. Maailma parimad Chardonnay marjasordist veinid pärinevad just siit. Ka meie valikust võib leida erakordseid Grand Cru ja ka suurepäraseid Premier Cru või lihtsalt küla nimega tähistatud maitseküllaseid ja kompleksseid tammevaatides laagerdatud veine. Meie tootjateks on piirkonna tipud Domaine Jacques Prieur, Olivier Leflaive ning isa ja poeg Michel Magnien ja Fréderic Magnien. Maailmakuulsaid mineraalseid ja elegantseid Chablis veine toodab pisike Clotilde Davenne veinimaja. Lopsakamaid, piirkonna lõunapoolses osas Macôni lähistel valmivaid Chardonnay’sid, teeb Maison Trenel.
- Jura on väike veinipiirkond Ida-Prantsusmaal. Sealt leiab mineraalseid ja elegantseid tammevaadilaagerdusega Chardonnay veine, aga ka piirkonna „au ja uhkuse“ – Savagnin marjasordi – jõulisema iseloomuga valgeid nesteid Arbois ja L’Etoile linnakeste lähistelt. Regiooni kroonijuveeliks on ülipika vaadilaagerdusega, oksüdeeritud Vin Jaune. Meie poolt pakutav pärineb regiooni ühest kuulsamast veinimõisast – Domaine Rolet.
- Loire Org on Prantsusmaa suurim valgeid veine valmistav regioon. Tehakse palju eriilmelisi kuivi, aga ka poolkuivi veine Melon de Bourgogne (Muscadet), Chenin Blanc ja Sauvignon Blanc sortidest. Mineraalseid, kergeid ja värskeid Muscadet Sevre-et-Maine veine teeb pisike Domaine de la Vinçonniere. Parimad külluslikud ja lopsakad Chenin Blanc’id pärinevad Vouvray linna lähistelt Domaine Huet keldritest.
Domaine Laporte toob meie valikusse kuulsa Sauvignon Blanc marjasordist Sancerre ja Pouilly-Fumé tähistega, värsked ja „rohekalt“ mineraalsed veinid.
- Olgugi, et Rhône Org on tuntud peamiselt oma punaveinide poolest, tehakse seal ka suurepäraseid võimsaid ja maitseküllaseid, peamiselt pika tammevaadilaagerdusega valgeid veine Viognier, Roussanne, Marsanne, Grenache Blanc jt. marjasortidest. Kuulsad Condrieu, Saint-Péray, Hermitage ja Châteauneuf-du-Pape valged on pärit sellistest tuntud mõisatest, nagu Tardieu-Laurent, Domaine de la Janasse ja Domaine Francois Villard. Samuti pakume ilusaid ja lopsakaid Château La Canorgue Luberon’i ning Château L’Ermitage (L’Ermite d’Auzan) Costieres de Nimes valgeid veine.
- Sud Ouest on piirkond, kus tehakse eriilmelisi veine erineva terroir’ elementidega. Meil on hea meel pakkuda mineraalseid ja kergemaid Domaine Cauhapé veine Jurançon’ist ja mõnusaid puuviljaseid ning kergeid Domaine Uby valgeid Gaskoonia aladelt.
VALGETE VEINIDE VALMISTAMINE
Tüüpilise valge veini valmistamisel tehakse aeglane pressimine, mille algusfaasis purunevad surve all marjade kestad ja marjadest väljub mahl. Pärast mahla põhiosa vabavoolulist eraldumist jätkatakse suurema survega pressimist, et saada kätte viimane osa kestades sisalduvast mahlast. Pressimise lõpus saadavat mahla võidakse vajadusel kasutada eraldi. Seejärel paigutatakse veinivirre käärimismahutisse, mis on tänapäeval enamasti roostevabast terasest, samuti kasutatakse ka suuri betoonist käärimismahuteid ja tammevaate. Valget veini kääritatakse üsna madalal temperatuuril (tüüpiliselt 10–20°C), sest nii säilivad värsked maitsed ja õrnad aroomid paremi. Käärimine kestab 2–4 nädalat. Õige temperatuuri tagamiseks kasutatakse jahutussüsteemi. Valminud toorveini laagerdatakse kas roostevabast terasest või betoonist anumates. Väärikamate veinide laagerdamine toimub eri mõõtudega tamme-(harvem mõne muu puuliigi) vaatides ja sageli pärmisettel.