Prantsusmaa veinipiirkonnad

Prantsusmaa veiniviljelus sai alguse umbes 600 aastat eKr, kui foiniikia kaupmehed rajasid Provençe territooriumile esimesed viinaaiad. Tänase Prantsusmaa muudel aladel algatasid viinamarjakasvatuse ja veinitootmise põllumehed, kes Rooma Impeeriumi vallutusretkede ajal käisid kaasas leegionitega. Hilisemas ajaloos on just Prantsusmaa olnud tähtsaimaks veiniriigiks Vanas Maailmas. Sealsetes kloostrites pandi alus pinnase ja viinamarjakasvatuse seostele ning veinivalmistamise tehnoloogiale. Ka suur osa klassikalistest viinamarjasortidest ja erinevatest veini liikidest pärinevad just Prantsusmaalt. Maailma juhtivateks veinitootjateks nii mahult kui ka kvaliteetveinide osas on täna Prantsusmaa ja Itaalia. Tänu suurele territooriumile, mis katab erinevaid klimaatilisi vööndeid, on Prantsusmaal võimalik toota eriilmelisi veine. Erinevatest marjasortidest valmivad veinid on mitmekesised ja peaaegu igas piirkonnas valmistatakse suuri kuulsaid tippveine.   REGIOONID Alsace Alsace veiniregioon asub Kirde-Prantsusmaal. Prantsusmaa-Saksamaa piiril voolava Rhein’i (Rhine’i) jõe ja Vosgeeside mäestiku vahelistel nõlvadel kasvatatakse peamiselt heledaid viinamarjasorte, millest tehakse valgeid mineraalseid kuivi, poolkuivi ning magusaid veine. Toodetakse ka vahuveine. Tähtsamad marjasordid on - Riesling, Gewurtztraminer, Pinot Gris, Muscat ja Pinot Blanc. Ainsaks lubatud tumedaks marjasordiks, millest valmistatakse punaseid ja rosé-veine on Pinot Noir. Vahuveinide – Crémant d’Alsace - tarbeks viljeletakse ka üsna palju Chardonnay sorti. Kuulsamad veinikülad on - Turckheim, Éguisheim, Kayserberg, Riquewihr, Hunawihr, Ribeauvillé, Bergheim, Kintzheim ja Barr.

Bordeaux

Aquitaine departemangu aladel asuv Bordeaux on üks kuulsamatest Prantsusmaa veiniregioonidest. Mõlemal Gironde jõe kaldal vamistatakse „veinide kuningateks“ peetavaid punaveine peamiselt Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc marjasortidest. Tuntud on ka ka Sauvignon Blanc, Sémillon ja Muscadelle sortidest valmivad bordoo valged kuivad ja dessertveinid. Tähtsamad punaveinikülad on - Margaux, Saint-Julien, Pauillac, Saint-Estèphe, Saint-Émilion, Pomerol ja Pessac-Léognan. Kuulsad dessertveinid valmivad Sauternes ja Barsac kommuunide aladel.

Burgundia

Burgundia veinipiirkond asub Ida-Prantsusmaal samanimelise departemangu territooriumil, kus Saône jõe orus ja seda palistava lauge mäeaheliku nõlvadel laiuvad maailma ühed tuntumad viinaaiad. Seal valmistatakse väärikaid punaveine Pinot Noir ja valgeid veine Chardonnay marjasordist. Chablis, mida peetakse maailma kuulsaimaks valgeks veiniks, valmib piirkonna põhjaosas Auxerre linna lähistel. Lõunapool asuva Côte d’Or’i nõlvadel tehakse mitmetes külades parimaid punaveine: Gevrey-Chambertin, Morey-Saint-Denis, Vosne-Romanée, Vougeot, Chambolle-Musigny, Nuits-Saint-Georges ja Pommard.
Valge veini küladest on kuulsamad Corton, Beaune, Meursault, Chassagne-Montrachet ja Puligny-Montrachet. Piirkonna keskosas asuv Côte Chalonnaise ala on tuntuks saanud marjasemate Givry, Rully ja Mercurey külade punaveinidega ning värskete valgete veinidega. Samuti on kuulsust kogutud Mâcon’i ala Mâcon-Villages, Saint-Véran ja Pouilly-Fuissé külade mineraalsemate valgete veinidega. Regiooni kõige lõunapoolseimas osas – Beaujolais aladel – valmivad marjased punaveinid Gamay viinamarjasordist. Parimad veinid tulevad kuulsatest cru-küladest: Morgon, Moulin-à-Vent, Brouilly, Fleurie jt. Kogu piirkonna territooriumil valmistatakse ka kvaliteetseid vahuveine – Crémant de Bourgogne.

Champagne

Champagne-Ardenne’i departemangus asuv, Prantsusmaa kõige põhjapoolseim veiniregioon – Champagne – on koduks maailma kuulsaimale ja väärikaimale vahuveinile – šampanjale. Seda laagerdatakse pudelis pärmisettel ning valmistatakse põhiliselt kolmest marjasordist: Pinot Noir, Chardonnay ja Meunier. Selle piirkonna parimad kriidise aluspõhjaga viinaaiad asuvad põhjapool Reims’i ja Épernay linnade ümbruses ning lõunapool Côtes du Blanc nõlvadel. Tähtsamad Pinot Noir külad on- Ambonnay, Ay, Bouzy, Verzenay ja Verzy. Parimat Chardonnay’d saadakse Avize, Cramant, Oger ja Mesnil-sur-Oger viinaaedadest.
Champagne on koduks kogu maailmas tuntud nooblitele veinimajadele ja nende tuntud kaubamärkidele, milledele pakuvad mitmekesisust väikesed terroir’ põhiseid veine valmistavad grower’id.

Jura

Jura on väike veiniregioon, mis paikneb Ida-Prantsusmaal, Burgundia regiooni ja Šveitsi piiri vahel asuva samanimelise mäeaheliku nõlvadel. Seal valmivad suurepärased täidlased ja komplekssed valged veinid, aga samuti oksüdeeritud ja pikalt tammevaadis laagerdatud Vin Jaune, piirkonna uhkuseks olevast Savagnin marjasordist. Lisaks on tuntud mineraalsed ja pika arengupotentsiaaliga valged veinid Chardonnay’st. Punased ja rosé veinid valmivad Trousseau, Poulsard ja Pinot Noir viinamarjadest.
Populaarsed ja väga kvaliteetsed on piirkonna vahuveinid – Crémant du Jura. Kuulsamad veinikülad on Arbois, Arbois-Pupillin, L’Étoile ja Château-Chalon.

Languedoc ja Roussillon

Vahemere rannikul, Rhône jõe suudmest kuni Hispaania piirini asub viinamarjade kasvualalt Prantsusmaa suurim veinipiirkond - Languedoc ja Roussillon. Lähiajaloos on see tuntud olnud pigem odava laiatarbeveini tootjana.
Kuid tänaseks on regioonist saanud kõige kiiremini arenev veinipiirkond kogu riigis ja Euroopas, kus järjest rohkem pannakse rõhku kvaliteetse veini valmistamisele. Tehakse jõulisi, täidlasi ja sageli ka pika arengupotentsiaaliga punaveine (Saint-Chinian, Fitou, Corbières, Pic Saint-Loup), värskeid rosé-veine, mõnes külas ka üsna väärikaid valgeid veine (Limoux, Latour-de-France) ja väga hea kvaliteediga vahuveine (Crémant de Limoux ja Blanquette de Limoux). Roussillon’i alad on kangestatud dessertveinide sünnikohaks ja neist kuulsaimad - Rivesaltes, Banyuls ja Maury – on tuntud kogu maailmas.

Loire Org

Prantsusmaa pikima jõe – Loire – org on väga suure üldpindalaga veiniregioon, mis asub mitme erineva departemangu territooriumil. See laiub jõe ülemjooksust Keskmassiivi mäestikus kuni Atlandi Ookeani rannikul paikneva Nantes’i linna lähisteni. Loire Org on riigi suurim valgete ja vahuveinide valmistamise ala. Jõe ülemjooksul Auvergne ja Cher’i aladel tehakse lihtsaid veine marjasortidest, mis on tuntud ka Burgundias ja ja Rhône Orus.
Loire keskjooksul – Centre-Loire’i aladel – valmivad aga palju tõsisemalt võetavamad kvaliteetveinid Sauvignon Blanc ja Pinot Noir marjasortidest. Kuulsaimad külad on seal Sancerre ja Pouilly-sur-Loire (viimase kuulsaks veiniks on Pouilly-Fumé). Tours’i linna lähistel oleval Touraine alal ja Angers’i linna lähedal oleval Anjou alal valmistatakse valgeid kuivi, magusaid ja ka vahuveine Chenin Blanc viinamarjasordist. Samuti valmivad seal punased ja rosé-veinid Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Gamay, Grolleau jt. marjasortidest.
Parimad kuivad ja poolkuivad veinid tulevad Vouvray, Chinon, Saumur, Saumur-Champigny ja Savennières küladest. Kuulsaimad dessertveinid valmivad Chaume, Bonnezeaux’ ja Layon’i ümbruses. Suures mahus toodetavate vahuveinide tippnominatsiooniks on Crémant de Loire.
Regiooni kõige läänepoolsemat osa nimetatakse Pays Nantais ehk siis Nantes’i linna ümbruskonnaks. Seal valmistatakse peamiselt kuivi, mineraalseid ja värskeid valgeid veine – Muscadet ja Muscadet Sur Lie. Marjasordiks on Melon de Bourgogne ehk Muscadet (ära aja segi Muscat marjasortidega).

Provençe

Kagu-Prantsusmaal asuv Provençe on Prantsusmaa veininduse häll. Just sinna rajasid foiniiklased u 600 aastat eKr esimesed viinaaiad. Täna on Provençe eelkõige tuntud oma värskete, puuviljaste, aga samas elegantsete ja mineraalsete rosé-veinide poolest. Suurepärased on ka jõulised, väärikad ja sageli üsna pika arengupotentsiaaliga punaveinid.
Viinamarjasortidest on tähtsaimad tumedad Grenache, Syrah, Cinsault, Mourvèdre ja Cabernet Sauvignon. Heledate marjade kuningaks on Rollè (Vermentino).
Tähtsaimad veinialad on – Bandol, Bellet, Palette, Cassis, Baux-de-Provence ja Aix-en-Provence. Kuulsaimad rosé-veinid tulevad Gassin’i ja Pampelonne’i küladest Saint-Tropez linna külje alt, aga ka Frejus’, Saint-Victoire, La Londe, Pierrefeu ja Notre-Dame des Anges kommuunidest.

Rhône Org

Rhône’i saab alguse Genfi järvest (pr lac Léman). Lyon’i linna lähistel suubub jõkke lisajõgi Saône. Moodustub lai, rahulikult voolav jõgi, mis kulgeb otse lõunasse ja suubub seal Vahemerre. Lyon’i linnast lõunasse jääval alal asubki Rhône’i Oru veinipiirkond.
Veiniregioon jaguneb kaheks: Põhja-Rhône ja Lõuna-Rhône. Põhja-Rhône’i viinaaiad asuvad peamiselt jõe paremal kaldal, põhja-lõuna suunaliselt paikneva madala mäeaheliku nõlvadel. Erandiks on vaid jõe vasakul kaldal asuv Hermitage küngas. Marjasortidest kasvatatakse Syrah’d, millest valmistatakse väärikaid ja pika arengupotentsiaaliga punaveine, aga ka Viognier’i, Marsanne’i ja Roussanne’i, millest tehakse aromaatseid, täidlasi ja lopsakaid valgeid veine. Kuulsaimad punaveinid valmivad Côte-Rôtie, Hermitage, Cornas’ ja Saint-Joseph’i aladel, parimad valged veinid Condrieu ja Saint-Peray külade nõlvadel.
Lõuna-Rhône viinaaiad paiknevad laiemal territooriumil Montelimar’i linnast kuni Avignon’ini ja Pertuis’ ning Nimes’i vahelisel alal. Tippveinidest valmistatakse peamiselt kuivi ja väärikaid punaveine, aga ka jõulisemaid rosé-veine Grenache Noir, Syrah, Mourvèdre ja Cinsault sortidest. Valgeid veine tehakse Grenache Blanc, Viognier, Clairette, Roussanne, Marsanne ja Bourboulenc marjasortidest. Tähtsaimad veinikülad on - Châteauneuf-du-Pape, Gigondas, Vacqueyras, Rasteau, Tavel ja Lirac. Vägagi tuntud on ka suurematest apellatsioonidest pärit Luberon, Ventoux’ ja Costières de Nimes veinid.

Sud Ouest

Sud Ouest ehk Edela-Prantsusmaa on suurele territooriumile laiali paisatud veinikülade piirkond, kus valmistatakse eriilmelisi veine: valgeid, rosé, punaseid, aga ka hiliskorje marjadest valminud suurepäraseid dessertveine. Paljud veinid on toodetud kuulsatest Bordeaux päritolu marjasortidest, nagu Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Malbec (Côt), Sauvignon Blanc, Sémillon ja Muscadelle. Lõunapoolsetes külades on kasutusel palju kohalikku päritolu marjasorte, nagu näiteks Duras, Courbu, Gros Manseng, Petit Manseng, Tannat jpt.
Kuulsamad veinikülad on Cahors, Madiran, Jurançon, Irouléguy, Bergerac, Buzet, Gaillac jt. Hea hinna- ja kvaliteedi suhtega veinid valmivad ka Côtes de Gascogne nominatsiooni all.

 

KANGETE NAPSUDE PIIRKONNAD

Cognac

Nouvelle-Aquitaine departemangus Charentes’ piirkonnas asuva Cognac’i linnakese ümbruses valmistatakse maailma üht kuulsaimat ja väärikaimat kanget napsu – konjakit.
Põhiliselt kolmest tähtsamast viinamarjasordist: Ugni Blanc, Folle Blanche ja Colombard kääritatakse vein, mida pot still meetodil kahel korral destilleerides saadakse u 70% toorkonjak. Edasi laagerdatakse seda tammevaatides ja eri vanusega konjakite segu villitakse veega lahjendatult pudelitesse.

Armagnac

Pikima ajalooga Prantsuse brändi valmib Gaskoonia departemangus Armagnac’i linnakese lähistel Edela-Prantsusmaa regioonis.
Neljast majasordist- Baco 22A, Folle Blanche, Colombard ja Ugni Blanc -valmib vein, mida ühel korral kolonnis destilleerides saadakse 52% -ne toorarmanjakk. Edasi laagerdatakse seda tammevaatides ja eri vanusega armanjakkide segu villitakse veega lahjendatult või ka vaadikangusega pudelitesse. Palju müüakse ka erinevate aastakäikude armanjakke.

Calvados

Normandia departemangus valmistatakse maailma kuulsaimat õunabrändit – Calvados’t.
Kasutatakse umbkaudu 100 erineva õunasordi mahla, millest kääritatud siider destilleeritakse kas kahel korral pot still’is või ühel korral kolonndestillaatoris. Edasi laagerdatakse seda tammevaatides ja eri vanusega kalvaadoste segu villitakse veega lahjendatult või ka vaadikangusega pudelitesse.
Pays d’Auge nominatsiooniga valmistatakse puhast õuna-kalvaadost, Domfrontais’ aladel peab kalvaados sisaldama vähemalt 30% pirnisiidrist valmistatud destillaati.

Rhum

Rummi valmistatakse paljudel Prantsusmaa ülemereterritooriumidel, eriti Kariibi mere regioonis - Martinique, Guadeloupe, Saint-Martin, Guyane (French Guiana), aga ka India Ookeani lõunaosas paikneval Réunion’i saarel. Toodetakse kõige kvaliteetsemat Rhum Agricole’i ehk siis suhkruroo lehtedest pressitud mahlast rummi, aga ka lihtsamat, suhkrutootmise jääkidest – melassist – destileeritud napse. Valmistatakse laagerdamata Rhum Blanc’i ehk valget rummi, mõne kuu vältel tammevaatides laagerdatud Rhum Blonde’i ehk kuldset rummi, aga ka pikemalt tammevaatides laagerdatud segurumme ja aastakäigurumme.