CHÂTEAU VIGNELAURE

Selle looga alustame artiklite sarja, läbi mille soovime Teile tutvustada meie koostööpartneriteks olevaid veinimaju üle kogu Prantsusmaa.

Provence veinipiirkond asub Kagu-Prantsusmaal. Sealt sai umbkaudu 600 aastat enne Kristuse sündi alguse kogu tänase Prantsusmaa veiniviljelus, kui Foiniikia kaupmehed istutasid Massalia (täna Marseille) lähikonda esimesed viinapuud.

Läbi ajaloo on Provence olnud kuulus eelkõige, kui maailma juhtiv rosé veine valmistav piirkond ja nii on see tegelikult tänaseni. Kuid mitte ainult. Erinevates alampiirkondades leidub veinimõisaid ja –maju, mis toodavad lisaks rosé’le ka vägagi korralikke ja kvaliteetseid punaseid ja valgeid veine.

Piirkonna punaveinide esiletõusu põhjustanud esimeseks tähiseks võib pidada aastat 1960. Bordeaux Haut-Médoc piirkonna 3éme Grand cru classé veinimõisa Château La Lagune omanik ja veinimeister Georges Brunet oli puhkusel ja rändas Provence's mõttega varem või hiljem sinnakanti kolida. Talle jäi silma üks pisut räämas ja halval majanduslikul järjel olev veinimõis. Selleks oli Coteaux d'Aix-en-Provence piirkonnas Riansi linnakese kaunis lähikonnas paiknev 40 ha viinaaedadega Château Saint-Estéve. Brunet kohtus mõisa vanahärrast omanikuga ja pärast nendevahelist pikemat vestlust hakkas ta peas tiksuma plaan. Läks mööda paar kuud ning ta otsustas La Lagune müüki panna. Tehing saigi tehtud (1961 ostis mõisa toonane Ayala šampanjamaja omanik Rene Chayoux) ning vabanenud raha eest ostis ta 1962. aasta algupoolel Saint-Estéve ära. Kuna ta arvas, et mõisa nimi võib tekitada segadust Bordeaux veinipiirkonnas asuva kuulsa Saint-Estèphe’ga, nimetas ta selle oma lemmikpoeedi Francesco Petrarca muusa Laure järgi Château Vignelaure'ks.

Kuna Brunet oli ikkagi Bordeaux juurtega veinimeister, siis armastus punaste veinide vastu ei kustunud ka roosade veinide kuningriigis. Ta hakkas katsetama mõisa viinaaedades kasvavate viinapuude marjadest punaveinide valmistamisega. Kahjuks ei andnud kohapeal viljeletavad marjasordid tulemuseks sellist veini, nagu bordoo superstaar lootis. Seetõttu ostis ta oma endisest La Lagune mõisast hulgaliselt Cabernet Sauvignon'i ja Merlot' pistikuid ja vahetas nendega välja Carignan'i, Tibouren'i, Cinsault', Castet', Manosquin'i jt. kohalikud marjasordid. Naabruses paiknevate majade veinimeistrid kratsisid selle peale kukalt ja hakkasid liikuma jutud, et Brunet on hulluks läinud ja küllap ta omadega varsti kõrbeb ja põhja läheb. Aga võta näpust - Vignelaure peamise punaveini 1970. aastakäik, mis koosnes ca 70% Cabernet Sauvignon'i veinist, ning kuhu oli segatud ka Syrah'd ja Grenache'i, sai Pariisi rahvusvahelisel veinikonkursil kuldmedali. Toonase Provence punaveinide ajaloos oli see esmakordne. Kuna sel ajal ei olnud veel toimetamas kuulsaid rahvusvahelisi veinikriitikuid a’la Robert Parker, siis oli Pariisi konkursi medalid maailma tähtsaimad tunnustused veinidele ja neid tasus võtta tõsiselt.

Kõigest sellest johtus see, et Vignelaure’st sai ilmselt ainuke Provence piirkonna tootja, kes tegi ainult punaseid veine. Ja need veinid said tuntuks üle kogu Prantsusmaa ja samuti õnnestus Brunet’l neid eksportida nii mitmessegi välisriiki. Lisaks sellele saab Brunet saavutuseks pidada seda, et Cabernet Sauvignon on alates AOC Coteaux d’Aix-en-Provence kvaliteediapellatsiooni loomisest (1985) kuni praeguseni seal piirkonnas ametlik marjasort nii punaste kui ka rosé veinide valmistamisel.

1972. aastal haigestus Georges Brunet raskelt ja veinitegemise võttis üle tema sõber – legendaarne Eloi Dürrbach, kes oli hakanud punaveinidega katsetama ka oma Baux-de-Provence mõisas – Château Trevallon. Paar aastat hiljem astus paranenud Brunet tagasi oma kingadesse ja vedas Vignelaure’i kuni oma surmani 1986. aastal. Maja vahetas paaril korral omanikku. 1992 aastal hakati pärast 30-aastast pausi taas valmistama rosé-veini. 1994 ostis mõisa kuulus Iiri jockey Vincent

O’Brien, kelle poeg David majandas mõisa kuni 2007 aastani. Sellesse perioodi jääb ka puhtast Merlot’st valminud ikoonveini – L’Esprit (nimetatud Vincent’i lemmikratsu järgi) tootmine.

2007 ostsid mõisa oksjoniäriga teeniv Taani-Rootsi paar Mette ja Bengt Sundström’id. Nemad muutsid mõisa ärikontseptsiooni. Kõigepealt otsustati, et võimsa potentsiaaliga mõisa tähtsaim punavein – Château Vignelaure Rouge – peab keldris küpsema enne müükipaiskamist vähemalt 5 aasta jooksul, et tagada klientidele heas küpsuses ja juba hästi nauditava veini saadavus. Hakati hoogsalt panema rõhku veinide ekspordile. Samuti osteti juurde pisut maad ja istutati esimesed heledate marjasortide puud. Esimene valge vein valmis 2013. aasta marjadest.

Mõis kuulub Sundström’idele tänaseni. Kogu valdus laiub 280’l hektaril, millest viinapuid viljeletakse 56’l hektaril. Toodetakse 12 erinevat veini kolmes kvaliteediklassis – La Source, Le Page ja Château Vignelaure. Ca 50% toodangust läheb ekspordiks ligi 20 eri riiki. Mõisa veinid on muuhulgas esindatud u 50 Michelin’i tärnidega pärjatud restorani veinikaartidel üle kogu maailma.

Keldris majandab kogenud önoloog Philippe Bru.

Vins de France on esindanud mõisa veine Eestis alates 2009. aastast.

Meie tooteportfellist võite leida:

- Le Page Rouge – Merlot-põhine maja 2. punavein

- Château Vignelaure Rouge – Cabernet Sauvignon ja Syrah segu. Saadaval erinevaid aastakäike.

- Château Vignelaure Rosé – nii mitmelgi aastal maailma parimaks rosé veiniks valitud neste.

- Vignelaure Blanc – Roussanne, Sauvignon Blanc ja Viognier segu. Kena elegantne toidulaua vein.